HINDAMINE EESTI KEELE TUNDIDES

TALLINNA MAHTRA GÜMNAASIUMI
EESTI KEELE ÕPETAJATE AINESEKTSIOONI
HINDAMISJUHEND
Täiendatud tööversioon 26.11.2007

1. Õpitulemuste hindamine jaguneb:
• protsessihindeks
• veerandi või kursuse hindeks
• aastahindeks

2. Protsessihinde aluseks on järgmine skaala:

100% - 90 % - „5”
89% - 70% - „4”
69% -45% - „3”
44% - 20% - „2”
19% - 0% - „1”

Õpetaja võib panna 5% võrra madalama või kõrgema hinde arvestades:
• töö mahtu
• ülesannete keerukust
• vigade arvu ja liiki
• õpilase erinevaid vajadusi.
3. Eesti keele tundides hinnatakse õpilase edukust 6 põhioskuse järgi:
• kuulamine
• lugemine
• rääkimine
• kirjutamine
• grammatika
• sõnavara
Põhioskuste kompetentsid määratakse astmeti ja klassiti vastavalt RÕK´ile ja eesti keele (võõrkeelena) ainekavale.

4. 9. klassi ja gümnaasiumi astme hindamisel lähtutakse alg- ja kesktaseme õpioskuste ja kompetentside hindamisest vastavalt REKK´i tasemete hindamisjuhendile.

5. Hinde parandamiseks on õpilasel aega 10 tööpäeva ehk 14 kalendripäeva. Kui õpilane puudub koolist, siis puudutud päevi eelpool toodud aja hulka ei arvestata.

6. Hinnet „3” ei parandata.

7. Spikri kasutamisel või maha kirjutamisel vahele jäämise eest on õpetajal õigus panna õpilasele hindeks „1” ning jätta see hinne parandamata.

8. Kirjalike tööde hindamisel põhikoolis ja gümnaasiumiastmes arvestatakse korrektset ja nõuetekohast tööde vormistamist. Nõuetele mittevastava töö vormistamise puhul võetakse hindest maha. (Vt Eesti keele ainesektsiooni kirjalike tööde vormistamise nõudeid)

9. Kõiki kirjalikke töid (s.t loovtöid, kirju, kirjandeid, väiteid, esseesid, kontrolltöid, iseseisvaid töid, tunnikontrolle ja kirjalikke kodutöid) on õpetajal õigus hinnata 14 kalendripäeva jooksul töö esitamise tähtajast.

10. Kirjalike tööde parandamisaega hakatakse arvestama sellest hetkest, mil õpetaja teatab õpilasele töö hinde.

11. Õpetaja on kohustatud teatama õpilastele hindamiskriteeriumid ja kirjalike tööde vormistamise nõuded aasta, vajaduse korral veerandi või kursuse algul.

12. Hinded „1” ja „2” on mitterahuldavad.

13. Hindamisel arvestab õpetaja nii õpioskusi ja -kompetentsust kui õpilase erinevaid vajadusi.

14. Õpetaja teadvustab meeles, et hindamine on objektiivne ja konfidentsiaalne.

15. Nii suulise kui kirjaliku töö puhul on õpetajal õigus lisada hindele kirjalik kommentaar.

16. Erinevate tööde hinnete väärtus on võrdne.

17. Algkoolis (1-3. klass) on määrav hinde motiveeriv mõju. Vastavalt kooli hindamisjuhendile kehtib 2. klassi teise pooleaastani ainult suuline hindamine, päevikus tuleb seda kajastada sõnaliselt, nt „suurepärane”, „töötas tunnis hästi”, „väga tubli” jms.

18. Põhikooli astmes (2-9. klass) peab õpilasel eesti keele aines veerandi lõpuks olema vähemalt 3 hinnet, gümnaasiumi astmes (10-12. klass) ühe kursuse (35 tundi) lõpuks vähemalt 5 hinnet.