Таллиннская Махтраская гимназия
Положение о порядке ведения и проверки тетрадей
У
1. Назначение тетрадей учащихся гимназии
Для работы на уроке и выполнения домашних работ учащиеся должны иметь тетради. По предметам - русский язык, эстонский язык, английский язык, немецкий язык – у учащихся должны быть тетради в линейку или в клетку. По предметам – математика, физика, химия, биология, география, природоведение, человековедение - у учащихся должны быть тетради в клеточку. Для учетных работ заводятся специальные тетради, которые в течение учебного года хранятся в лицее и выдаются учащимся для выполнения учетных работ и работ над ошибками. Учетные работы могут выполняться и на отдельных листах, которые хранятся в учебной папке ученика (õpimapp).
Если у учащихся имеются рабочие тетради по предмету, то работа в них для учителей и учеников является обязательной.
2. Правила ведения записей в тетрадях:
подписываются тетради единообразно:
Тетрадь для работ
по географии
ученика 8А класса
Таллинской Махтраской гимназии
Родионовой Марии
Eesti keele vihik
Tallinna Mahtra Gümnaasium
9.B klass
Anna Mironova
2004/2005 õppeaasta
English
Exercise-book
/----------- /
Form 5A
Maria Kruglova
· записи осуществляются аккуратно и разборчиво, начертание букв соответствует графике языка
· соблюдаются поля с внутренней и с внешней сторон (0,5 см, 2,5 см)
· на полях указывается дата работы цифрами, например, 02.09.04. Допускается в тетрадях по русскому, эстонскому, английскому и немецкому языкам записывать дату словами в середине строки, например, Второе сентября.
· записывается, где выполняется работа (классная или домашняя), номер упражнения или задания
· название темы урока записывается на следующей строке
· аккуратно выполняются подчеркивания, рисунки, схемы, чертежи карандашом или ручкой, при необходимости – с применением линейки
· ошибки исправляются следующим образом: неверно написанную букву или знак зачеркнуть косой линией; часть слова, слово, предложение – тонкой горизонтальной линией; вместо зачеркнутого надписать нужные буквы, слова, предложения; не заключать неверные написания в скобки
· в новой тетради первая работа оформляется на третьей линейке, в тетрадях в клеточку – на пятой клеточке, на новой странице записи начинаются на первой линейке или клеточке
· между работами пропускается 2 линейки или 4 клеточки
· абзацы выделяются красной строкой
· запрещается использовать корректор для исправлений.
3. Порядок проверки тетрадей учителями
· тип тетради по предмету учащимся рекомендует учитель
· учитель проверяет работы регулярно, у слабо успевающих учеников чаще, чем у остальных
· частоту проверки тетрадей и работ определяет методическое объединение по предмету
· исправление ошибок, комментарии, условные обозначения, учитель выполняет корректно, грамотно, проявляя уважение к учащемуся
· отметку учитель выставляет на следующей после окончания работы строке с правой стороны у полей красиво и аккуратно
· проверка работ и выставление отметок осуществляется красной пастой
· проверяя работы, учитель исправляет орфографические и пунктуационные ошибки, независимо от предмета
· при оценке письменных работ учащихся учителя руководствуются соответствующими нормами оценки знаний и умений (см. Инструкцию по оцениванию)
· обязательной является работа учащихся над ошибками и проверка этой работы учителем
· раз в полугодие учитель представляет тетради учащихся для контроля курирующему завучу или руководителю методического объединения (по графику контроля).
Настоящее положение вводится с 01.09.2011 года.
четверг, 22 сентября 2011 г.
HINDAMINE EESTI KEELE TUNDIDES
TALLINNA MAHTRA GÜMNAASIUMI
EESTI KEELE ÕPETAJATE AINESEKTSIOONI
HINDAMISJUHEND
Täiendatud tööversioon 26.11.2007
1. Õpitulemuste hindamine jaguneb:
• protsessihindeks
• veerandi või kursuse hindeks
• aastahindeks
2. Protsessihinde aluseks on järgmine skaala:
100% - 90 % - „5”
89% - 70% - „4”
69% -45% - „3”
44% - 20% - „2”
19% - 0% - „1”
Õpetaja võib panna 5% võrra madalama või kõrgema hinde arvestades:
• töö mahtu
• ülesannete keerukust
• vigade arvu ja liiki
• õpilase erinevaid vajadusi.
3. Eesti keele tundides hinnatakse õpilase edukust 6 põhioskuse järgi:
• kuulamine
• lugemine
• rääkimine
• kirjutamine
• grammatika
• sõnavara
Põhioskuste kompetentsid määratakse astmeti ja klassiti vastavalt RÕK´ile ja eesti keele (võõrkeelena) ainekavale.
4. 9. klassi ja gümnaasiumi astme hindamisel lähtutakse alg- ja kesktaseme õpioskuste ja kompetentside hindamisest vastavalt REKK´i tasemete hindamisjuhendile.
5. Hinde parandamiseks on õpilasel aega 10 tööpäeva ehk 14 kalendripäeva. Kui õpilane puudub koolist, siis puudutud päevi eelpool toodud aja hulka ei arvestata.
6. Hinnet „3” ei parandata.
7. Spikri kasutamisel või maha kirjutamisel vahele jäämise eest on õpetajal õigus panna õpilasele hindeks „1” ning jätta see hinne parandamata.
8. Kirjalike tööde hindamisel põhikoolis ja gümnaasiumiastmes arvestatakse korrektset ja nõuetekohast tööde vormistamist. Nõuetele mittevastava töö vormistamise puhul võetakse hindest maha. (Vt Eesti keele ainesektsiooni kirjalike tööde vormistamise nõudeid)
9. Kõiki kirjalikke töid (s.t loovtöid, kirju, kirjandeid, väiteid, esseesid, kontrolltöid, iseseisvaid töid, tunnikontrolle ja kirjalikke kodutöid) on õpetajal õigus hinnata 14 kalendripäeva jooksul töö esitamise tähtajast.
10. Kirjalike tööde parandamisaega hakatakse arvestama sellest hetkest, mil õpetaja teatab õpilasele töö hinde.
11. Õpetaja on kohustatud teatama õpilastele hindamiskriteeriumid ja kirjalike tööde vormistamise nõuded aasta, vajaduse korral veerandi või kursuse algul.
12. Hinded „1” ja „2” on mitterahuldavad.
13. Hindamisel arvestab õpetaja nii õpioskusi ja -kompetentsust kui õpilase erinevaid vajadusi.
14. Õpetaja teadvustab meeles, et hindamine on objektiivne ja konfidentsiaalne.
15. Nii suulise kui kirjaliku töö puhul on õpetajal õigus lisada hindele kirjalik kommentaar.
16. Erinevate tööde hinnete väärtus on võrdne.
17. Algkoolis (1-3. klass) on määrav hinde motiveeriv mõju. Vastavalt kooli hindamisjuhendile kehtib 2. klassi teise pooleaastani ainult suuline hindamine, päevikus tuleb seda kajastada sõnaliselt, nt „suurepärane”, „töötas tunnis hästi”, „väga tubli” jms.
18. Põhikooli astmes (2-9. klass) peab õpilasel eesti keele aines veerandi lõpuks olema vähemalt 3 hinnet, gümnaasiumi astmes (10-12. klass) ühe kursuse (35 tundi) lõpuks vähemalt 5 hinnet.
EESTI KEELE ÕPETAJATE AINESEKTSIOONI
HINDAMISJUHEND
Täiendatud tööversioon 26.11.2007
1. Õpitulemuste hindamine jaguneb:
• protsessihindeks
• veerandi või kursuse hindeks
• aastahindeks
2. Protsessihinde aluseks on järgmine skaala:
100% - 90 % - „5”
89% - 70% - „4”
69% -45% - „3”
44% - 20% - „2”
19% - 0% - „1”
Õpetaja võib panna 5% võrra madalama või kõrgema hinde arvestades:
• töö mahtu
• ülesannete keerukust
• vigade arvu ja liiki
• õpilase erinevaid vajadusi.
3. Eesti keele tundides hinnatakse õpilase edukust 6 põhioskuse järgi:
• kuulamine
• lugemine
• rääkimine
• kirjutamine
• grammatika
• sõnavara
Põhioskuste kompetentsid määratakse astmeti ja klassiti vastavalt RÕK´ile ja eesti keele (võõrkeelena) ainekavale.
4. 9. klassi ja gümnaasiumi astme hindamisel lähtutakse alg- ja kesktaseme õpioskuste ja kompetentside hindamisest vastavalt REKK´i tasemete hindamisjuhendile.
5. Hinde parandamiseks on õpilasel aega 10 tööpäeva ehk 14 kalendripäeva. Kui õpilane puudub koolist, siis puudutud päevi eelpool toodud aja hulka ei arvestata.
6. Hinnet „3” ei parandata.
7. Spikri kasutamisel või maha kirjutamisel vahele jäämise eest on õpetajal õigus panna õpilasele hindeks „1” ning jätta see hinne parandamata.
8. Kirjalike tööde hindamisel põhikoolis ja gümnaasiumiastmes arvestatakse korrektset ja nõuetekohast tööde vormistamist. Nõuetele mittevastava töö vormistamise puhul võetakse hindest maha. (Vt Eesti keele ainesektsiooni kirjalike tööde vormistamise nõudeid)
9. Kõiki kirjalikke töid (s.t loovtöid, kirju, kirjandeid, väiteid, esseesid, kontrolltöid, iseseisvaid töid, tunnikontrolle ja kirjalikke kodutöid) on õpetajal õigus hinnata 14 kalendripäeva jooksul töö esitamise tähtajast.
10. Kirjalike tööde parandamisaega hakatakse arvestama sellest hetkest, mil õpetaja teatab õpilasele töö hinde.
11. Õpetaja on kohustatud teatama õpilastele hindamiskriteeriumid ja kirjalike tööde vormistamise nõuded aasta, vajaduse korral veerandi või kursuse algul.
12. Hinded „1” ja „2” on mitterahuldavad.
13. Hindamisel arvestab õpetaja nii õpioskusi ja -kompetentsust kui õpilase erinevaid vajadusi.
14. Õpetaja teadvustab meeles, et hindamine on objektiivne ja konfidentsiaalne.
15. Nii suulise kui kirjaliku töö puhul on õpetajal õigus lisada hindele kirjalik kommentaar.
16. Erinevate tööde hinnete väärtus on võrdne.
17. Algkoolis (1-3. klass) on määrav hinde motiveeriv mõju. Vastavalt kooli hindamisjuhendile kehtib 2. klassi teise pooleaastani ainult suuline hindamine, päevikus tuleb seda kajastada sõnaliselt, nt „suurepärane”, „töötas tunnis hästi”, „väga tubli” jms.
18. Põhikooli astmes (2-9. klass) peab õpilasel eesti keele aines veerandi lõpuks olema vähemalt 3 hinnet, gümnaasiumi astmes (10-12. klass) ühe kursuse (35 tundi) lõpuks vähemalt 5 hinnet.
TALLINNA MAHTRA GÜMNAASIUMI EESTI KEELE TASEMEÕPE PÕHIMÕTTED
Tallinna Mahtra Gümnaasiumis tasemeõppe toimub järgmistes õppeainetes: matemaatika, eesti keel ja inglise keel;
Õpilaste jagamist tasemeõppe rühmadesse rakendatakse 4.-9.klasside;
Tasemeõpe eesmärgid:
1. Rakendada õppetöös õpilaste teadmisi ja individuaalseid iseärasusi, anda õpilastele võimalus omandada aines maksimaalset teadmiste mahtu kasutades individuaalset lähenemist.
2. Luua õpilase eneseteostamiseks turvalist ja psühholoogiliselt hubast õpikeskkonda.
3. Tõsta teadmiste kvaliteeti ja õpilaste tulemuslikkust.
Õpilaste tasemeõppe rühmadesse jagamise põhimõtted:
1. Esialgne tasemeõppe rühmadesse jagamine toimub vastava aine 3.klassi aastahinne alusel;
2. Tasemeõppe rühmadesse jagamisel arvestatakse õpetaja soovitusi;
3. Tasemeõppe rühmade nimekirjad kinnitatakse ainesektsiooni istungil hiljemalt 31.augustiks;
Tasemeõppe rühmadesse jagamise kriteeriumid:
1. Tasemeõppe rühmade arvu paralleelklassides määrab gümnaasiumi juhtkond;
2. Igale tasemeõppe rühmale omistatakse täheline märgistus: A,B,C jne (ladina tähestiku järgi)
3. Kui tasemeõppe rühmi on rohkem kui kolm, siis saab avada mitu sama tasemelist tasemeõppe rühma;
Tasemeõppe rühmade märgistus eesti keele tundides:
A: õppetegevuse kiirus on üle keskmise. Õppekavale vastavad ülesanded ja harjutused, mittestandardsed ülesanded.
B: õppetegevuse kiirus on keskmine. Õppekavale vastavad ülesanded.
C: õppetegevuse kiirus alla keskmise. Õppekava baasteadmised.
Alused õpilase üleviimiseks ühest tasemeõppe rühmast teise tasemeõppe rühma.
1. Õppeedukuse näitajate muudatus – edasijõudmine, tundide külastus.
2. Õpetajate soovitused.
3. Lastevanemate avaldused.
4. Õpilaste liikumist ühest tasemeõppe rühmast teise tasemeõppe rühma teostatakse esimese poolaasta jooksul ( I ja II veerandi hinnete põhjal) või aasta lõpus (aastahinde põhjal). Tallinna Mahtra Gümnaasiumi vast saabunutele õpilastele kehtestatakse katseaeg ühe veerandi jooksul nende tegeliku aineteadmiste taseme määratlemiseks ja väljaselgitamiseks.
Õpilaste jagamist tasemeõppe rühmadesse rakendatakse 4.-9.klasside;
Tasemeõpe eesmärgid:
1. Rakendada õppetöös õpilaste teadmisi ja individuaalseid iseärasusi, anda õpilastele võimalus omandada aines maksimaalset teadmiste mahtu kasutades individuaalset lähenemist.
2. Luua õpilase eneseteostamiseks turvalist ja psühholoogiliselt hubast õpikeskkonda.
3. Tõsta teadmiste kvaliteeti ja õpilaste tulemuslikkust.
Õpilaste tasemeõppe rühmadesse jagamise põhimõtted:
1. Esialgne tasemeõppe rühmadesse jagamine toimub vastava aine 3.klassi aastahinne alusel;
2. Tasemeõppe rühmadesse jagamisel arvestatakse õpetaja soovitusi;
3. Tasemeõppe rühmade nimekirjad kinnitatakse ainesektsiooni istungil hiljemalt 31.augustiks;
Tasemeõppe rühmadesse jagamise kriteeriumid:
1. Tasemeõppe rühmade arvu paralleelklassides määrab gümnaasiumi juhtkond;
2. Igale tasemeõppe rühmale omistatakse täheline märgistus: A,B,C jne (ladina tähestiku järgi)
3. Kui tasemeõppe rühmi on rohkem kui kolm, siis saab avada mitu sama tasemelist tasemeõppe rühma;
Tasemeõppe rühmade märgistus eesti keele tundides:
A: õppetegevuse kiirus on üle keskmise. Õppekavale vastavad ülesanded ja harjutused, mittestandardsed ülesanded.
B: õppetegevuse kiirus on keskmine. Õppekavale vastavad ülesanded.
C: õppetegevuse kiirus alla keskmise. Õppekava baasteadmised.
Alused õpilase üleviimiseks ühest tasemeõppe rühmast teise tasemeõppe rühma.
1. Õppeedukuse näitajate muudatus – edasijõudmine, tundide külastus.
2. Õpetajate soovitused.
3. Lastevanemate avaldused.
4. Õpilaste liikumist ühest tasemeõppe rühmast teise tasemeõppe rühma teostatakse esimese poolaasta jooksul ( I ja II veerandi hinnete põhjal) või aasta lõpus (aastahinde põhjal). Tallinna Mahtra Gümnaasiumi vast saabunutele õpilastele kehtestatakse katseaeg ühe veerandi jooksul nende tegeliku aineteadmiste taseme määratlemiseks ja väljaselgitamiseks.
вторник, 20 сентября 2011 г.
Eesti keele tasemeeksamite kirjeldus ja eesti keele oskuse tasemed.
Kasulikud materjalid
- Eesti keele grammatiliste vormide generaator (генератор грамматических форм эстонского языка)
- Sünonüümide ja antonüümide otsing (поиск синонимов и антонимов эстонского языка)
- Sõnade poolitaja (справочник по переносу слов эстонского языка)
- Eesti keele speller (проверка текстов на ошибки)
- Eesti keele morfoloogiline analüsaator (морфологический разбор)
- SÕNASTIKUD online
Eesti keele ainesektsioni otsused 2011/2012. õppeaastal
1. Eesti keele ainenädala tähtajaks määrati veebruari neljas nädal (20.02.2011-24.02.2011). Detsembris otsustati korraldada jõulukontsert, veebruaris tähistada klassidevahelise üritusega EV aastapäeva. Gümnaasiumi osas tähistada märtsikuus emakeelepäeva. Hiljem läbi viia ainesektsiooni koosolek, millel määratakse ürituste eest vastutavad isikud ja kinnitatatkse ürituste kava.
2. Otsustati korraldada tasemetööd kord aastas 3.veerandi lõpus. Rõhutati, et tasemetööde korraldamine ning hindamine vajab põhjalikku läbimõtlemist.
3. Otsustati töökavade üldossa lisada p.3 nimetusega "Lõiming", mis kajastaks lõimingu plaanipärasuse ja tooks välja integreeritud tunnid ja üritused.
4. Kohtumisel kooli raamatukoguhoidjaga otsustati 4.klassi õppekomplekti mitte tellida, vaid oodata ära uue õppekomplekti ilmumist sellel või järgmisel õppeaastal.
5.Otsustati, et seoses tasemeõpe rühmade rakendamisega koolis on vaja juurde tellida õpetajatele õppekomplektide juurde kuuluvad kassettid ja heliplaadid.
6. Alates sellest õppeaastast alates 4.klassist õpilaspäeviku täitmisel üle minna eesti keelele.
2. Otsustati korraldada tasemetööd kord aastas 3.veerandi lõpus. Rõhutati, et tasemetööde korraldamine ning hindamine vajab põhjalikku läbimõtlemist.
3. Otsustati töökavade üldossa lisada p.3 nimetusega "Lõiming", mis kajastaks lõimingu plaanipärasuse ja tooks välja integreeritud tunnid ja üritused.
4. Kohtumisel kooli raamatukoguhoidjaga otsustati 4.klassi õppekomplekti mitte tellida, vaid oodata ära uue õppekomplekti ilmumist sellel või järgmisel õppeaastal.
5.Otsustati, et seoses tasemeõpe rühmade rakendamisega koolis on vaja juurde tellida õpetajatele õppekomplektide juurde kuuluvad kassettid ja heliplaadid.
6. Alates sellest õppeaastast alates 4.klassist õpilaspäeviku täitmisel üle minna eesti keelele.
Подписаться на:
Сообщения (Atom)